Riigikogu võttis täna vastu otsuse, millega antakse valitsusele korraldus käivitada 1. jaanuarist 2016 riikliku elatisabi fondi töö.
- Elatisfondi käivitumisel ei peaks last kasvatav vanem enam teiselt ise raha välja nõudma. Foto: Scanpix/Panthermedia
IRLi poliitiku Margus Tsahkna sõnul pakub elatisabi fond leevendust üksinda last kasvatavate vanemate lastele, kelle suhtes lahus elav vanem oma vanemakohustusi ei täida.
Keskerakondlane Tarmo Tamm küsis eelnõu kaitsnud Tsahknalt, milline saab olema selle fondi suurus ja kui suure summaga peab arvestama 2016. aasta riigieelarves, et sinna fondi raha saada.
Tsahkna sõnul on raske detailselt öelda, kui suur see saab täpselt olema. "Aga nagu meile on teada, siis täna on ametlikult välja mõistetud elatisraha summa, mis ollakse võlgu, üle 10 miljoni euro," rääkis Tshakna riigikogu ees. "See suurusjärk küündib arvatavasti sinna 10–15 miljoni euro juurde, mis tuleb riigieelarvest n-ö see garantii võtta."
Tsahkna rõhutas, et see on kahe otsaga süsteem selles mõttes, et ühtepidi võetakse riigi poolt kohustus nendele lastele see elatis välja maksta igakuiselt, aga teistpidi hakatakse ka sisse nõudma seda elatisraha. "Nii et riigieelarve peab arvestama teatud n-ö garantiisummaga, mida tagada, mida sinna fondi panna, kuid ma loodan, et just nimelt läbi selle, et Rahandusministeerium hakkab selle fondiga tegelema, seda fondi haldama, oleks see miinus iga-aastaselt võimalikult väike," selgitas ta.
Ehk siis iga-aastane riigieelarve koormus sõltub tulevikus laias laastus ka sellest, kui palju me suudame neid elatisraha võlgu reaalselt tagasi nõuda sellesse fondi, lisas Tsahkna. "Suurusjärk 15 miljonit eurot võiks olla see, millega me 2016. aasta riigieelarvet planeerides võiksime arvestada, kuid kindlasti valitsus suudab siin selle numbri ja prognoosi juba järgmise aasta eelarve menetluseks täpsemini paika panna."
Seotud lood
Äripäev avaldab nimekirja üle 600 mehe-naisega, kes võlgnevad oma lastele kokku enam kui viis miljonit eurot.
Justiitsministeeriumis on valminud ports uusi sanktsioone elatisvõlglastelt lastele mõeldud raha kätte saamiseks, ministri sõnul on need juba õige pea valmis seaduseelnõuks saama.
Eesti hoiustajad on Läti ja Leedu omadest tagasihoidlikumad. Kui meil on keskmine hoiuse suurus 8000 eurot, siis Leedus on see summa 12 000 ja Lätis 20 000 eurot, kommenteerisid Bigbank Eesti äriüksuse juht Jonna Pechter ja äripanganduse juht Aimar Roosalu raha kogumise mustrit.
Enimloetud
4
Sahinad: Eleving ostab Planet42 ära?
Viimased uudised
Ametnike 35päevase puhkuse kärpimine tooks 50 miljonit eurot
Hetkel kuum
Sahinad: Eleving ostab Planet42 ära?
Tagasi Äripäeva esilehele